Ärevus – probleem, mis psühholoogide ja psühhiaatrite sõnul puudutab lähedalt umbes 15% Eesti inimestest (2019.a.). Kõige sagedamini annab ärevus end kehaliselt tunda niisuguste sümptomitega nagu kiirenenud pulss, südamepekslemine, kõrgenenud vererõhk, kätevärin, pearinglus, minestustunne, iiveldus, hingeldamine, ängistustunne rinnus, liigne higistamine, kuumahood või vastupidi: külmavärinad. Samal ajal on meel rahutu, lõõgastuda on võimatu, probleemid on keskendumise ja mäluga, kuna pea on „vatti“ täis ja kõik ümbritsev paistab justkui lobi udu.

Ärevus võib tulla järsku, tugev kogu keha hõlmava paanikahoona, aga see võib ka pidevalt kõiki mõtteid ja tegevusi saates kuklas tiksuda.

Ükskõik millised on valdavad sümptomid, on ärevusel alati sügavam põhjus.

Põgenemine ja vältimine ei aita. Ärev inimene teeb mida iganes, et paha enesetunde eest põgeneda : vältida lifti, saata toidupoodi abikaasa, enne tähtsat koosolekul esinemist jääda „haigeks“, ohjeldamatu treenimine, pikad tööpäevad, sotsiaalmeedias surfamine, õhtused jäätisportsud televiisori ees, suitsetamine, alkoholi või narkootikumi tarbimine, lõputu askeldamine, lobisemine, naljatlemine jne.

Kõik need tegevused annavad petliku tunde, et me ei pea tegema seda, mis on hirmutav. Kui pea liiva alla peitmise toime on vaid ajutine.

• LEPI JA ÄRA VÕITLE
• OTSI TUGE INIMESELT, KEDA USALDAD
• HARJUTA TÄHELEPANU KESKENDUMIST
• MURETSEMINE VERSUS LAHENDAMINE
• MÕTETE KÜLJEST LAHTHAAKIMINE
• ÜTLE „STOPP“ MITTE TEENIVATELE MÕTETELE
• POSITIIVSED ENESESISENDUSED
• KOGU MEELDIVAID ELAMUSI
• LÕDVESTA, LÕDVESTA, LÕDVESTA
• MÕISTMISE KAUDU LEPPIMISE JA ANDESTAMISENI

Allikas : Kadri Kütt „Ärevuse vari“