Epilepsia

Epilepsia ehk langetõbi

Epilepsia ehk langetõve põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased elektrilised laengud, mille tagajärjel tekivad krambihood.

Haigusnähud avalduvad ootamatult ja võivad olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsiahooge jaotatakse:

  • Väikeste hoogude puhul kaob haigega kontakt, võib tekkida ühe jäseme, ühe poole jäsemete, näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki , inimene ei kuku maha.

  • Suured hood algavad mõneminutilise teadvuse kaoga, kus inimene kaotab tasakaalu, kukub maha ning järgnevad kogu keha haaravad krambid. Haige võib minna näost siniseks.Põis ja sool võivad tahtmatult tühjeneda. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega..

Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms).

Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad:

  • raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused;
  • kaasasündinud ainevahetushaigused;
  • peaajutraumad;
  • ajukasvajad jm. ajuhaigused;
  • mürgitused jms.

Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.