Mõned teed elus ei vali me ise. Need lihtsalt tulevad ja muudavad meid.
Mina olen Kristel. Olen kogemusnõustaja, ema ja inimene, kes on elus kogenud nii palju erinevaid rolle, vastutust, rõõmu, muret, kaotust ja uuesti alustamist. Täna tean, et just need kogemused on kujundanud minust selle inimese ja nõustaja, kes ma olen. Minu teekond kogemusnõustajaks ei alanud soovist saada nõustajaks. See algas elust endast.
Olen erivajadusega lapse ema. See on õpetanud mulle väga sügavalt, mida tähendab olla lapsevanem olukorras, kus tavapärased lahendused alati ei tööta. Olen kogenud muret, teadmatusest tulenevat ärevust, pidevat valmisolekut reageerida ja seda nähtamatut koormust, mida kannab sageli lapsevanem, kes peab olema korraga nii ema, toetaja, korraldaja, eestkostja kui ka oma lapse eest seisja. Olen õppinud, et erivajadusega lapse kõrval ei vaja tuge ainult laps. Väga sageli vajab tuge ka vanem. Aastate jooksul olen kogenud ka kurnatust ja läbipõlemist. Olen olnud kohas, kus kohustusi ja vastutust on rohkem, kui inimesel tegelikult jõudu kanda on. Olen tundnud, mida tähendab ärgata hommikul juba väsinuna, olla olemas teiste jaoks ka siis, kui enda jõuvarud on otsakorral, ning lõpuks mõista, et ka mina vajan abi. See kogemus õpetas mulle midagi väga olulist – me ei pea ootama hetkeni, mil enam üldse ei jaksa, enne kui endale tuge lubame. Olen ka ise abi otsinud. Olen käinud nõustamisel ja teraapias ning kogenud, kui oluline võib olla see, et keegi kuulab sind päriselt ära. Mitte selleks, et anda kiireid vastuseid või öelda, kuidas peaksid oma elu elama, vaid selleks, et olla sinuga selles hetkes, kus sa parasjagu oled.
Ja siis tuli minu ellu kogemus, mida ei saa ühegi koolituse kaudu õppida. Minu ema haigestus raskelt. Olin tema kõrval tema haiguse ja viimase teekonna ajal. Olin seal ka siis, kui ravi enam ei olnud suunatud haiguse võitmisele, vaid sellele, et tema teekond oleks võimalikult rahulik ja väärikas. Kuu aega pärast ema lahkumist suri ka minu isa. Ta ei olnud raskelt haige – ta leinas ema nii sügavalt, et tema süda ei pidanud sellele kaotusele vastu. Tal tekkis murtud südame sündroom.
Nii kogesin väga lühikese aja jooksul mõlema vanema kaotust. Ühe puhul olin lähedase kõrval tema haiguse ja elu lõpu teekonnal, teise puhul nägin väga lähedalt, kui sügavalt võib lein mõjutada inimest ja isegi tema keha.
See kogemus õpetas mulle, et lein ei ole ainult kurbus. Lein puudutab kogu inimest tema keha, mõtteid, suhteid, igapäevast toimetulekut ja kogu senist arusaama elust. Ja vahel ei ole kõige suurem vajadus leina ajal nõuannete või lahenduste järele. Vahel on kõige olulisem, et keegi jääks kõrvale, kuulaks ja kannaks koos sinuga natuke sellest raskusest.
Miks ma olen kogemusnõustaja?
Sest ma tean, kui oluline on kuulda vahel lihtsalt: „Ma saan aru.“ Mitte sellepärast, et minu lugu oleks täpselt samasugune nagu sinu oma. Seda ei saa kunagi olla. Aga ma tean, mida tähendab olla olukorras, kus sa oled väsinud, mures, leinas, segaduses või tunned, et pead kõigega ise hakkama saama.
Ma tean, kui raske võib olla abi küsida. Ja ma tean, kui palju võib muuta üks inimene, kes ei hakka sind parandama, vaid jääb sinu kõrvale.
Ma ei usu, et kogemusnõustaja ülesanne on inimese eest tema elu ära lahendada.
Mina saan pakkuda sulle turvalist ruumi, kuulamist, mõistmist ja oma kogemust sealt, kus see võib sind toetada. Sa ei pea olema tugev kogu aeg. Sa ei pea kõike üksi kandma. Ja abi küsimiseks ei pea ootama hetkeni, mil enam ei jaksa. 
väljaõpe : Olen läbinud kogemusnõustamise väljaõppe ning täiendanud ennast vaimse tervise toetamise ja nõustamise, psühholoogilise esmaabi ning onkopsühholoogia teemadel. Minu jaoks ei ole õppimine ainult tunnistus või koolitus. Õppimine tähendab ka valmisolekut iseennast mõista, oma kogemustega tegeleda ja pidevalt areneda.
Kristeli Heaolutuba sündis soovist luua koht, kus inimene võib korraks lihtsalt olla. Koht, kus ei pea ennast õigustama.
Koht, kus võib rääkida ka nendest asjadest, millest mujal on raske rääkida. Koht, kus sinu kogemus on oluline.
Sinu lugu on väärt kuulamist.